Elektriautoga Balkanile ja tagasi: 8300 kilomeetrine ringreis
13. juuli õhtul alustas Kaarel Karu Hyundai IONIQ 5’ga reisi Eestist Bulgaariasse Pordimi lähistele noorte vabalennu maailmameistrivõistlustele. Esialgne plaan oli sõita rahulikus tempos, laadida autot kiirlaadijates ning ööbida laadimisvõimalust pakkuvates majutustes. Reisiteekonda planeerides arvestati üsna täpselt sõiduaega ja laadimist, küll aga läbiti 6200 km asemel 1/3 võrra pikem vahemaa.
Reisi esimene päris sõidupäev oli ootamatult sujuv. Sõitu alustati päikesetõusuga Lõuna-Eestist, kuna sel ajal on maanteedel väike liiklus. Takistusteta sai sõita kuni Panevezyseni Leedus, mis oli päevasel ajal alates Riia ringteest ühtlaselt veokitega kaetud. Hea oli peatus teha Panevezyse ringteel olevas Cirkle K Ionity kiirlaadijas, mille keskmiselt 215 kW võimsusega laadijas oli võimalik aku laadida 14 % -> 85%, sõiduulatus kasvas 58 km pealt 385 km.
Lõunapausiks jõudis reisiseltskond käesoleva aasta Euroopa kultuuripealinna. Kaunase lummavad vaated, jalutuskäik, kerge eine ja poepeatus andis energiat edasi liikumiseks. Peatus oli hea ka rahakotile – Kaunases on Lidl kaupluste parklates 50 kW laadijad tasuta kasutamiseks.
Ööbimise broneerimine koos laadimisvõimalusega
Leedus näitas IONIQ 5 keskmiseks energiakuluks 16 kW / 100 km kohta. Nii nagu bensiini- ja diiselauto kütusekulu kasvab oluliselt, kui sõita kiirteel, on sama ka elektriauto puhul. Veidi enne Varssavisse jõudmist sõitis Kaarel veoautode parklasse, kus asus GreenWay laadija. Selgus, et kuigi see oleks välja pidanud andma võimsust 50 kW, oli tegelikkuses see väiksem – 30 kW.
Majutusteenuseid ühendaval veebilehel Booking.com on võimalik otsida ööbimiskohta nii, et juures on „EV charging“ [elektriauto laadimise] võimalus. Reisiseltskond broneeris Varssavisse omale sellise peavarju, kuid kohapeal selgus, et elektriauto laadimist seal siiski ei ole.
Kuna Varssavis on avalikke laadijaid külluses, ei pea selle pärast muretsema, kui lubatud laadijat ei ole või see just sel hetkel, kui sa sinna saabud, ei tööta. Kaarel soovitab laadijate leidmiseks kasutada portaali: PlugShare.com [Maailma populaarseim kaart elektriautode laadimisjaamade leidmiseks.]
Slovakkiast Montenegrosse
Enne Slovakkiasse sõitmist plaaniti laadida PlugShare.com rakenduses näidatud kiirlaadijas. Kohapeal selgus, et see on vaid Teslade jaoks, seega pidi laadima hotelli 220 V tavapistikust. Sõit jätkus Jasna keskusest Tartratest Chopok’i 2024 m kõrgusse mäetippu.
Sloveeniast Bledi sõideti mööda tavamaanteid, sest lisaks väiksemale energiakulule on seal põnevamad teed ja ilusamad vaated. Bledis on imeline mägede ja järve kombinatsioon, kus asub Sloveenia populaarseim huviväärtus – kindlus. Kaarel sattus sinna keset lääneeurooplaste puhkuseperioodi, mistõttu oli kõikjal pidev automajade ja haagissuvilate voog.
Sloveeniast Horvaatiasse sõites sai kinnitust ka särtsuauto eelis mägistes tingimustes – tänu regeneratiivpidurdusele on auto väga energiasäästlik. Seetõttu ei tekitanud probleeme asjaolu, et öömaja, mis Booking.com lehel reklaamis end kui EV-charging võimelist, ei omanud tegelikkuses hoone lähistel ühtegi pistikut.
Horvaatia ja Montenegro rannikuteed on väga heade sõidutingimuste ja ilusate vaadetega. Montenegro, Budva on pulbitsev kuurortlinn. Kohapeal selgus, et Bookingus valitud öömajas ei puudunud mitte ainult lubatud laadimisvõimalus vaid antud öömaja polnud olemaski. Seega sõitis reisiseltskond edasi Albaania lähistele.
Teekonna arvestus ajas mitte kilomeetrites
Albaania põhjaosa ja Kosovo piirkond on väga sarnane ja veidi uudishimulikumale matkajale omal käel avastamiseks igati jõukohane. Teekondi arvestatakse siin ajas, mitte kilomeetrites. Elektriautoga liigeldes on see hea, sest aeglases tempos sõites on ka sõiduulatus pikem.
IONIQ 5 pälvis hulgaliselt kohalike uudishimulikke pilke ning linnatänava liiklusmassis sõitmine, kus inimesed ja autod segamini, tekitas elektriauto oma vaikse liikumisega korduvaid ehmatusi jalakäijatele. Üldine liikluskultuur on Balkanile omaselt väga idamaine. Kuigi põhiteed on üsnagi heas korras, ei saa sama väita kõrvalteede kohta. IONIQ 5 pehmepoolne vedrustus sobitub siinjuures hästi ka nende keeruliste teeoludega.
Aeglane Porche laadija
Kosovo Priština kohalikus Shell Recharge laadijas ei olnud võimalik ChargeMyHyundai ega ka ühegi teise kaardiga maksta. Seetõttu tehti peatus Porsche Makedoonia esinduses, sest PlugShare äpp näitas seal olevat ülikiiret 350 kW laadijat. Paraku selgus, et laadimisvõimsus oli vaevalt pool lubatust ja laadimise eest tuli välja käia 20 eurot.
Bulgaaria tundub esmapilgul justkui oleks tagasi Baltikumi jõudnud. Seda nii tänavapildi kui ka laadimisvõrgustiku tiheduse poolest. Reisiseltskond veetis terve nädala Pleveni lähistel, kus kohaliku Kaufland supermarketi parkla 50 kW DC-laadijas sai igapäevaselt tasuta laadimas käia. See oli vajalik, sest igapäevaselt sõideti öömaja ja lennujaama vahet. Hyundai IONIQ 5 ei hakanud mitte lennujaamataksoks, vaid üks reisisellidest osales Eesti koondises noorte vabalennu maailmameistrivõistlustel Bulgaarias, kus võistkondlikus arvestuses saavutati teine koht.
Autost saab külmkapp
IONIQ 5 sai Eesti mudellennukoondise noortelt mitu hellitavat hüüdnime: „külmkapp“, „laadija“ ja „nutinurk“. Auto aitas probleemideta toime tulla Bulgaaria kuuma kliimaga. Päike paistis kõigil päevadel, sooja oli 35 kuni 41°C. IONIQ 5 oli iga päev võistlusplatsil „Utility mode“ peal [Sel režiimil on auto küll sisse lülitatud, kuid sellega ei saa sõita. Tavapärase 12 V lisaaku asemel võtab auto energiat kõrgepingeakust.], et võistlejatel ja toetusmeeskonnal oleks võimalus end jahutamas käia. Lisaks said külmikus jahutust ka lennukimudelite varustus – laaditi akusid ja hoiti üle kuumenemast elektroonikat ning mootoreid.
Nutinurga roll on ilmne – lõõskava päikese käes olles läksid enamus nutiseadmetest ülekuumenemise tõttu avariirežiimi, kuid „külmikus“ sai neid jahutada ning kasutada. Igapäevaselt oli IONIQ 5 läbisõit 100–150 km ja lennuplatsil oli vaja teha tööd „külmikuna“ 8–12 tundi. Auto külmkapina kasutamine kulutas akust 40% energiat, mida sai taastada 30 minutilise poeskäiguga Kauflandi supermarketisse, mille kõrval tasuta laadija oli.
Telemaatika eelistest
Elektriautode laadimispunktid on hea võimalus tutvuda paljude huvitavate inimestega. Kaarel sai ükskord lausa terve loengu EV-akude juhtsüsteemidest (BMS), kuna kohtus mehega, kes varem oli töötanud Hyundai akude tarnijana kohalikus arendusüksuses.
Viimasel õhtul, kui Kaarel auto tagasisõiduks Kauflandi parklasse auto laadima jättis ja ise parajasti poes sisseoste tegi, andis Bluelinki äpp [Hyundai telemaatikateenus] märku laadimise lõppemisest. Selgus, et parklasse sõitnud Tesla omanik oli ühendanud IONIQ 5 laadija lahti ning ühendanud selle oma autoga. Kohapeal lahendati erimeelsused ja Kaarel sai oma auto uuesti laadima panna.
Tasuta laadijate puhul tulebki arvestada, et enamasti need on seadistatud nii, et laadimisjuhet saab auto küljest lahti ühendada. Seega, kui paned auto laadima ja seejärel lähed asju ajama, võib samal ajal juhtuda, et kohale jõuab keegi, kes arvab, et temal on suurem õigus oma autot laadida.
Kiirteedel laadimine
Kui Kaarel hakkas Bulgaaria Pordimi väikelinnast planeerima koduteed tagasi Tallinna oli ta valiku ees. Kas sõita mööda Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Poola kiirteed pidi või valida 250 km otsem marsruut läbi Rumeenia, Ungari, Slovakkia ja Poola idaosa. Kaarel valis kiirteed, kuna seal on üle 75 kW võimsusega laadijad ning kiirem laadimine see on ajasääst.
IONIQ 5-ga startis Eestisse samaaegselt ka üks diiselauto, mis sõitis lühemat teed pidi, kuid jõudis kohale samaaegselt.
Rumeenia kõrvalteede vältimiseks sõideti läbi Serbia. Nii läksid piiriületused kiirelt läbi kõrvaliste piiripunktide, kuid just Serbia äärealadel oli kogu teekonna kõige kehvemad teeolud. Mainimist tasub ka asjaolu, et teed on seal väga kaunid ning Rumeenia teedel võib kohata väga palju hobu- ja eeslivankreid.
Rumeenia Timisoara linnas on küll olemas kiire 100 kW laadija, kuid see asub suvalise ärihoone kinnises parklas. Kuigi ülejäänud linnas on PlugShare äpi järgi vaid aeglased 22 kW AC-laadijad, leidis reisiseltskond ühe sellise laadija juurest uhiuue 50 kW laadija, mis Hyundai RFID kaardiga ka tööle hakkas.
Kontrastina reisi alguspoole kasinale keskmisele 17 kWh / 100 km energiakulule (sh pidevalt töötav kliimaseade) tõusis kiirteedel keskmine kulu 25 kWh. Energia säästmise eesmärgil ei ole siiski vajadust tempot piirata – kiirteedel on ülikiireid laadijaid piisavalt.
Tagasi Baltikumis
Kummalisel kombel ei ole Ionity laadijaid Poolas Varssavist kirde suunas Kaunaseni. Pärast pikka sõitu on see samas hea võimalus jalgu sirutada ja linnu avastada. Näiteks Leedus Panevezyses on väga huvitav lennumuuseum, mida tasub külastada.
Kuna ViaBaltika pole kiirtee, on lõpusirgel energiakulu väike ning laadimine ei kestnud üheski Ionity’s kauem kui kohvi ja kaneelisaia ostuks kulub. Riia lähistel Adazis laaditi just niipalju särtsu kui kohvipausiga jõudis, sest auto hinnangul oli see piisav Eesti Märjamaa Circle K laadijani jõudmiseks. Sõit sinna oli oodatust ökonoomsemgi, kuid paar lisaringi ümbruskonna teedel aitasid aku nulli tühjendada. Auto jõudis siiski omal jõul laadijani. 19 minutit hiljem oli see akut laadinud juba 75%.
Interjööri ja juhiabiliste tähtsus
Hyundai IONIQ 5 istmed on loodud selliselt, et neis on mugav läbida pikki kilomeetreid. Kuigi Kaarel on keskmisest suuremat kasvu eesti mees, sobib IONIQ 5 juhiiste talle suurepäraselt. Helehall salong osutus ülimalt praktiliseks, seda oli väga lihtne puhastada, kuigi autos veedeti palju aega ning teed olid tolmused.
Kaarli arvates oli kogu reisi parim abiline rajahoidja [sõidurajal püsimise abisüsteem – LKA]. See aitas pikki vahemaid läbida ka pisut väsinuna.
Kokkuvõte
- Teekonna pikkus: 8300 km.
- Läbitud riike: 16.
- Sõiduaeg: 180 h (sh 60 h „külmkapi“ režiimis).
- Laadimine: 33 korda (sh 22 teel olles, 3 ööbimiskohas ja 8 poeparklates).
- Laadimisele kulunud aeg: 27 h (v.a kord ööbimiskohas schukost laadides).
- Keskmine energiakulu: 19,7 kWh / 100 km.
- Rahaline kulu: 490 € ehk 0,30 € / kWh.
- Kiirtee suurendab energiakulu ~ 55%.
- Suurlinnade vahel kiirteede ääres on ülikiired laadijad.
- Tasuta laadijad osades supermarketite parklates. Nt Lidl, Kaufland, IKEA.
- Mäkketõusule kulub palju energiat, aga kogu lisakulu saab akusse tagasi laskumisel regeneratiivpidurdamisega, mis laeb akut, kui elektrimootor sõidukit aeglustab.
- Auto kui laadija süsteem (V2L) tagab vahelduvvoolu võimsuse (230 V / 50 Hz), mille abil saab laadida või kasutada väliseid elektroonikaseadmeid.
