Esileht » Uudised » Sõiduproov: Hyundai i30 Fastback. Idamaine viisakus

Sõiduproov: Hyundai i30 Fastback. Idamaine viisakus

Tekst ja fotod: Esta Tatrik, Postimees

Ma sõitsin soojas autos läbi sügiskollase maasti­ku ja kuulasin, kuidas keegi astub lund möö­da. Krönts. Krönts. Krönts.

Kui lumekrudin tüütama hakkas, võis kuulata, kuidas vihma sajab. Või mis hääli teeb mets. Või kuidas kõlab kohvik, kus on koos palju inimesi, kes klõbistavad söögiriis­tadega ja jutlevad ja naeravad. Mu tuttav he­likujundaja muuseas märkis selle peale, et pu­hast kohvikuheli on päris keeruline kätte saa­da, sest alati mängib kohvikutes taustamuusi­ka. Kõiki neid loodushääli võib kogeda Hyun­dai i30 mudeliuuenduses, kuhu on nüüd lisa­tud ka helikeskkonnad.

Aga tõepoolest, miks küll? Raadio on ole­mas, üle Bluetoothi võib telefonist kuulata mis tahes meeldib! Siiski hakkas mul tekkima aimdus, miks. Auto nautimise juurde kuulub tema helipilt. Kunagi kandis selle eest hoolt mootor. Korraliku töömahuga V8, kes mäletab, teab omast käest, milline nauding! Aga tuju oskasid heaks teha ka palju väiksemad jõual­likad. Mootorid müdistasid, podisesid, unda­sid, ulgusid. Mõned kriiskasid kiirendamisel. Millised hääled, millised rõõmud! Need ajad on nüüd möödas. Mood ja mõtlemine on muutu­nud, normid tulnud, et jääda. Mis häält teeb alamõõduliseks kärbitud töömahuga jõualli­kas või elekter? No vaat. Teate küll.

Meeldejäävat mootorihäält annab täna­päeval otsida, ja siis on ka hinnasildil vasta­valt suured numbrid. Muidu kõlavad autod üh­temoodi. Üksvahe tekkis mood – ja see pole siiani päriselt üle läinud! – võimendada moo­tori häält läbi kõlarite. Selline asi on saatanast. Ananass pitsa peal on selle kõrval täiesti söö­dav. Loomulikku helipilti enam pole, mis viib­ki selleni, et oli vaid aja küsimus, millal võe­takse tööle helikeskkondade kujundajad, kes looksid autosse heliruumi.

Mõtlen, et see, mida saab praegu kuula­ta Hyundai i30 või uute Kiade pardal, on al­les algus.

i30 mudeliuuenduse tuum pole siiski heli­keskkond, värskelt üle joonistatud leedtuled või veel uhkem juhiabide kaskaad. Ta nõrgub digitaalsetest lahendustest, ka see on ajastu tunnus. Iseasi, kui palju inimesed nendega pa­kutud mahus kaasa lähevad. Oluline on hoopis see, et mootorivalik on põhjalikult uuenenud. Valikus on nüüd kolm poolhübriidmootorit.

Alumisest otsast alates: üheliitrist kolme­silindrilist turbomootorit saab nüüd ka pool­hübriidina, samuti on poolhübriidne 1,6liitri­ne diiselmootor. Kõige olulisem on aga 1,5liit­riline poolhübriidajam, mis arendab 159 hobu­jõudu ja on tavamudelite mootorivaliku tipp. Hinnakirjas on ka kuuekäiguline manuaal­käigukast, aga kui tegemist pole N-mudeliga, millest täit mõnu oma käega käike vahetama­ta ei saagi, siis soovitaks pikemalt mõtlema­ta võtta automaatkäigukasti. Seitsmekäiguli­ne topeltsiduriga kast teeb oma tööd sujuvalt.

Välimus on Fastbackil muidugi omaette vaatamist väärt. Autodisain ongi nagu kaheks läinud: ühel pool on nooruslikkust (üle)rõhu­tavad sõidukid, teisel suunal tehakse veider­damata ilus auto. i30 Fastback on selle teise poole väga hea näide. Hoogne, voolujooneli­ne siluett, igast vaatenurgast väljapeetud ku­justus. Uus moodne iluvõre ja uued leedtuled annavad i30-le kergesti äratuntava ilme. Ta­gaosa on samuti veidi ümber joonistatud, tu­lesid moodsamaks tehtud ning lisatud veel üht-teist. Fastbacki kujustus sobiks ka märk­sa kallima hinnaklassi autole. Väga rahule võib jääda ka sõitjateruumiga: hea materjalivalik ja pingevaba kujustus. Meeldiva tundega ruum.

Kiirendus sajani alla üheksa sekundi po­le tehnilistest andmetest loetuna jalustrabav, kuid linnaliikluses oleks ülekohtune midagi ette heita. Maanteel möödasõidukiirendus võiks järsem olla. Samas on ta mugav auto, mis seab esiplaanile meeldivad sõidukombed. Sõidurežiimide valikust tasub Sporti kasuta­da, kui on kavas teha kiiremaid möödasõi­te või ootab ees kurvilisem teelõik. Lüliti on käiguvalitsa kõrval hästi kättesaadav.

Magusate sõiduelamuste jaoks on Hyun­dai mudelirivis muidugi N, aga väikesi lõbus­tusi leiab ka i30 Fastbacki seltsis. Kurvilisel teel on ta kuulekas, kergesti etteaimatav, kui­gi kindlasti mitte pipraselt põnev. Normaal­režiimi ja Sporti kombineerides, eri iseloomu­ga teid sõites tuli proovisõidul kütusekuluks kuus liitrit sajale kilomeetrile, mis pole hü­perökonoomne, aga millega võib täiesti va­balt rahule jääda.

Tõesti, i30 on auto, mida iseloomustab idamaine viisakus – oluline on teisi mitte häirida, ennast peale suruda või esile tõs­ta. Ta teeb kõike meeldivalt olemata milles­ki pealetükkiv.